Started from the bottom, now we here!

Hei!

Aeg on lennanud jällegi nagu linnuke kevadisel päeval ja juba ongi käes see aeg, et Hyeresi MK on kauge minevik ja homme saab juba Garda järvel toimuval Eurochallenge sarja etapil kätt proovida. Vahepeale on mahtunud aga üpris palju meeli ülendavaid ja minu arust väga meeldivaid tegevusi ja uusi mälestusi, mida teiega meeleldi jagan :)

Vähe rohkem kui nädal tagasi kui ma Garda järve äärde Prantsusmaa avarustest jõudsin, siis oli ülesandeks seatud paar päeva puhata, sest keha oli MK-st läbi ja kuskilt tuleb ju jõudu ning jaksu ammutada. Väga pikalt ma seda teha ei suutnud, sest kõrgustesse kasvavad mäed olid nii kutsuvad. Samas ei tahtnud veel ratta selga ronida, sest teadsin, et kui seda teen, siis rongi enam ei peata, sõidan iga päev ja palju! Seega otsustasime hoopis alternatiivse toimetuse kasuks. Vaatasime, et kaugustes paistab üks vägagi lumine mäetipp. Pikemalt aja- ega mõtteressurssi raiskamata panime riidesse, tegime võileivad kaasa ja läksime matkama. Lumeni ronimine osutus (üllatus üllatus) vähe pikemaks ettevõtmiseks kui algselt plaanitud, kuid pärast ligi 5h ülesmäge rühkimist olime olukorras, kus hakkasime 1600m kõrgusel lumememme tegema. Päris mega oli vaadata alla järvele mõeldes, et ma tulin sealt, jala. Kanaada räppari Drake-i sõnutsi “started from the bottom, now we here!” Järjekordsed 3h hiljem olime tagasi kodus, seljataga ägedatest emotsioonidest pungil puhkepäev.

Memm

Kõrgel

Järgmisel päeval sain teada raske tõe, et mu keha vajab füüsiliselt eelnevast puhkepäevast puhkepäeva. Seetõttu otsustasin, et võtan asja rahulikult ja piirdusin veetrenniga. Ülejärgmisel päeval, mis oli esimese mai puhul täitsa pilvitu, ronisin lõpuks ratta selga ja viisin temagi lund vaatama, 1600m kõrgusele. Kurat, kus siin on kerge füüsilist vormi parandada! Need vaated, need mäed, see miljöö, äge! 4,5h hiljem olin tagasi kodus ja vaatasin vaevu vaevu liikuva interneti vahendusel kaardilt, kuidas järgmine päev sarnast rattasõitu korrata.

Rattaga kõrgel

Vahepeal tuli korraks meelde, et tegelikult olen ma purjesportlane ja järgmised paar päeva veetsin vähe rohkem sellele pühendades. Vee peal oli täitsa korralik seltskond, eesotsas kohaliku Scheidtiga. Mõne purjetamispäeva järel hakkas aga jälle mõttesopis kummitama, et kohe tuleb võistlus ja siis ei jõua enam üldse rattaga päiksele lähemale ronida, nüüd on see aeg! Pühapäev võtsin siis ette järjekordse 100km+ ringi, mis viis mind kõigepealt 1200m kõrgusele, siis tagasi 0-i, et siis uuesti 1600m peale ronida, kokku 3550 tõusumeetrit. Pool tundi kiiremini kui eelmine aasta, 5h! :)

Pärast seda olen keskendunud jällegi purjetamisele, sest tõesti, homme on stardid ja saab võistelda. Viimased paar päeva on lõunatuul (Ora) ilusa ilma tõttu kenasti läbi löönud, loodetavasti võistluste ajal see jätkub ja saame ilusa ilmaga kirja hea võistluse! Kuna internet on meil siin tõsi olemas, kuid täiesti kiviajast, siis ei oska öeldagi, palju meid on või missugune seltskond, kuid eks seda näitavad juba homsed tulemused.

Olge mõnusad,

Karla