Photo: Petar Prkic
Hei!Olen otsa pidi Splitis, Horvaatias, kus täna peeti selle aasta EM-i esimesed kaks sõitu. Võistluste eelsed päevad läksid sujuvalt, terve aja on siin olnud mõnusad 30+ kraadi sooja, tuult on samuti jagunud piisavalt.
Täna siis jõudis aeg nii kaugele, et sai võistlema hakata. Hommik oli kurja kuulutav, sest nii kuum pole siin veel olnud. Läksin higi pritsides rattaga klubisse, panin paadi valmis ja sättisin end viludasse tuult ootama. Temperatuur näitas 39 kraadi. Tõsi, see oli küll minu arust poole kohaga päikese käes olnud kraadiklaas, kuid mingi 33-35 oli küll. Selline soojus tähendas aga, et tuul oli veidi kõhklev oma kohale tulekuga. Mõne aja pärast saime aga merele.
Meie rada oli paigutatud sellisesse kohta, et algul tundus asi üpris keeruline. Kaldale lähemal olnud Radiali naised said juba sõita kui me endiselt tuule stabiliseerumist ootasime. Mõne aja möödudes jõudis normaalne elu ka meieni ja võistlus sai alata! Kuna Euroopas pole ma sel aastal veel ühtegi regatti esimese päeva järel kaldale tulnud nii, et mul poleks taskus kas musta lippu või kollast lippu, siis oli mul kindel plaan kasutada vana head, olümpiavõitjast Tom Slingsby lauset: esimesel päeval ei saa regatti võita, aga saab kaotada! Ma ei tahtnud täna regatti kaotada, sest 6-päevane regatt esimese võistluspäevaga prügikasti visata tundub lihtsalt aja raiskamisena.
Seega, played it very safe pehmelt öeldes. Kahes sõidus sain kohad 11 ja 12, mõlemas tulin vähe kaugemalt. Olen rahul, siit on hea edasi minna, hea low profile! Kui endale veidi tuhka pähe raputada, siis tegelikult olid vahed esimestega päris suured ja olgugi, et hoidsin end korralikult tagasi, et mingeid lollusi ei teeks, siis tunnetan, et päris kõrges mängus kaasa mängida (võistluse lõpu poole), siis ei tule mitte järgmine käik lükata, vaid pigem kaks. Sinna on aga siiski veel aega, kõigepealt tuleb eelringid lollusteta läbi teha, praegu olen selle eesmärgi täitmise graafikus ilusti. Homme jälle!
Olge mõnusad,
Karla
No comments:
Post a Comment