Copacabana

Pole viga scenery on merel! (Photo credit Jesus Renedo, SailingEnergy)

Tänane algas järjekordse kolmetunnise kaldal ootamisega. Õnneks I came prepared, st. et võtsin raamatu kaasa ja lugesin rahulikult nii, et väga igav ei hakanudki. Üpris üllatusena saadeti meid kell 2 lõpuks merele, sest kaldal oli kõigil väga selline tunne, et välimistel radadel küll tuult pole.

Olime õnnega koos, sest nii nagu sel nädalal kombeks, tundus, et RC teab väga täpselt, millega nad tegelevad. Jõudsime puksiiris Copacabana nimelisele rajale, mis asub põhimõtteliselt selle sama kuulsa ranna all ja justkui tellitult hakkas puhuma ka tuul. Päris korralik isegi teine, 4-6m/s ja vaata, et kõige stabiilsem, mida ma siin seni näinud olen.

Sõitsin end soojaks ja üritasin silmad-kõrvad lahti hoida, et tekiks mingigi arusaam, mis ümber ringi toimub ja mida peaks ette võtma. Olen endaga täna ülimalt rahul, sest suutsin suhteliselt puhtalt lehelt genereerida masterplaani ja selle ka väga edukalt ellu viia. Üles märki tulin 4ndana, allatuulega andsin veidi ära, teise krüssuga tõusin tagasi viiendaks, et siis viimane allatuul Scheidtilt peksa saada ja finišeerida 6ndana. Isegi mingeid erilisi jaburusi ei toimunud, tuul oli üllatavalt stabiilne ja purjetamine oli selline nagu ta vanadel headel aegadel, siis kui muru veel roheline oli, vees ujuda kannatas ja linnud ikka laulsid. 

Mis kõige tähtsam, siis sain kinnitust, et välimistel radadel on purjetamine ikkagi purjetamine!

Homme plaanitakse meile kolme sõitu, aeg puhata!
Karla