Riocap

Ehk lubatud Rio Recap:

Kust ma alustan? Äkki tulemusest, mis kaasaelaja jaoks eemalt vaadatuna on ju põhimõtteliselt ainus mõõteriist, et kuidas võistlus läks. Normaaltingimustes olen ma sellega isegi nõus, sest võistluse eesmärk on ju idee poolest selgitada välja parim. Nii mõeldes oli Rio Test event otse loomulikult minu jaoks pettumus, sest tean mina ja teate teie, et ma olen võimeline kordades rohkemaks kui 16. koht. Loomulikult, ma olen 3 aastat kogenum, vanem ja targem, kuid optimist minus räägib, et õnneks on aeg ja effort siiski raisatud õiges suunas, sest Londoni OM-iga võrreldes on ka praegusel, väga mitterahuldava tulemuse puhul paari kohaline tõus. Siin maal ma selle tulemuse jutu ka lõpetaks, sest tõsiasi on see, et isegi ilma äpardusteta, kus jäin tuuleaukudesse ja muusse jamasse poleks ma sel regatil paremat kohta 12ndast saanud, esimesed purjetasid lihtsalt kiiremini ja targemini, see on fakt.

Jõudsime nüüd pärale, tarkuseni. See on midagi, mis tundub Rio venuel olema rohkem hinnas kui praegu USA dollar, kuld ja kõik muu kokku. Kõige hullem on asja juures see, et seda tarkust valuutavahetusest ei osta isegi hea tahtmise juures. Seetõttu on ainus väljapääs tarkuseni hours on the water, mille parim võimalik variant on võistlustunnid vee peal. Ma polnud kunagi võistlusele sellise mindsetiga peale läinud, et ma ei keskendu sellele, et parim võimalik tulemus saavutada, vaid sellele, et näha kõike, mis mind ümbritseb. Siin kohal ma ei väida, et ma võistluse jooksul kordagi meelega valele poole oleks sõitnud, et näha, mis saab, kuid kui keegi teistest eraldus, siis hoidsin rohkem kui kunagi varem silmad lahti, et mis temast siis sai.

Julgen öelda, et olen praegu, koduteel Helsingi-Tallinn laevas istudes ja sellelel Rios veedetud ajale tagasi vaadates väga positiivselt meelestatud, sest regatt andis järgmisele aastale pilku heites rohkem kui ma oleks lootnud. Sellele aitasid kaasa väga asjalikud kohtunikud, kes kasutasidki reaalselt kõiki järgmise aasta radu ja hoidsid asja väga mitmekülgsena. Mida päev edasi, seda parem arusaam mul tundus olevat, mis mingil rajal kõige olulisemad faktorid on, millega tuleb arvestada ja mille võib ära unustada. Seda öelnuna tean, et võin ju pilvedel hõljuda ja arvata, et saan mõnest asjast ehk arugi, kuid tegelikkus on kahjuks see, et terve seal veedetud aja domineeris päeva sissevool, päris OM-i ajal peaks olema aga risti vastupidi, väljavool. See muudab asja ilmselt jällegi äratundmatuseni, mis tähendab plaanimisprotsessis kindlasti laagrit sellisel ajal, kus mainitud tingimused seal valitseksid.

Üldisemas plaanis tundsin end Rios sel korral samuti vähe inimlikumalt. Tundub, et sel linnal on oma reeglid, millest kinni pidades on võimalik eksisteerida ilma, et peaks igapäevaselt kartma mingi jaburuse pärast. Sellega harjumine on ilmselt protsess, mis tuleb läbida ja õnneks on mul see nüüdseks tehtud.

Nüüd on aeg olla kodus nii kaua, et peaaegu ei usugi - 3 nädalat! Selle aja sisse mahub järgmisel nädalalõpul toimuv Eesti MV teine etapp Lohusalus ja ilmselt suuremal määral pigem füüsilisi kui meretreeninguid. Seejärel Hiina MK, mis ajaks loodan nii vaimselt kui füüsiliselt paremasse konditsiooni jõudnud olla.

Karla