Minust

NIMI              : KARL-MARTIN RAMMO

SÜNNIAEG  : 06.06.1989

PIKKUS         : 190 CM

KAAL            :  83-84 KG

TREENER      : REIN OTTOSON, 8 kategooria

KLUBI           : Rein Ottosoni Purjespordi Kool, TYK

JAHIKLASS  : LASER

Selleks, et mind tundma õppida postitan siia ühe 2013a minuga tehtud intervjuu, kus vastatud küsimused annavad üpris hea ülevaate minust kui sportlasest kui ka inimesest.

Head lugemist!
Karla

Treener Rein Ottoson:


"Karl-Martini "edu" saladus on andekus, töökus, ausus iseenda ja teiste suhtes, suur tahe, eesmärgikindlus, analüüsivõime (blogi ja treeningpäeviku pidamine), oskus ja tahe unistada kõrgelt.

Tulevikus on Karl-Martin suure tähega sportlane - üks mu parimatest, kellega on olnud õnn koos olla.

Inimesena on ta aus, osavõtlik, hooliv, teiste suhtes tähelepanelik, abivalmis, abistav nii vaimselt kui ka materjaalselt, ei ole ükskõikne ning on hea kaaslane reisil. Sportlasena on Karl-Martin temperamentne, otsiv, võitluslik, analüüsiv, hea mäluga, eesmärgile pühendunud. Lisaks julgeb ta seada kõrgeid eesmärke ning võistleb alati lõpuni.

Intervjuu Karl-Martiniga:

Kuidas sa purjetamistrenni sattusid?

Isa viis treener Rein Ottosoni juurde aastal 1998.

Miks just purjetamine?

See on mitmekülgne spordiala, kus vaid füüsilisega tippu ei jõua. Suur osa on oskustel, paaditunnetusel ja psühholoogial. Kuna tegu on nii mitmekülgse alaga, siis ei ole dopingul selle spordialaga mingit pistmist, kõik on aus ja võidab parim sportlane. Samuti on tegu võrreldes paljude muude aladega suhteliselt vigastustevaba alaga.

Mis sind purjetamise juures paelub ehk mis paneb sind ikka ja jälle merele minema?

Mind paneb merele minema motivatsioon tuua Eestile olümpiamängudelt medaleid. See ei tähenda aga, et ma seda tegevust ei naudi. Armastan merd ja merel olemist, olen sellega kokku kasvanud. Isegi kui ma ei purjeta, tegelen merega seonduvaga – sõidan wakeboardiga või surfan.

Missugused on su ambitsioonid purjetajana?

Minu eesmärk on tuua OM-ilt Eestile esimene purjespordi kuld. Kindlasti tahaksin teha karjääri purjetamises ja jõuda välja America's Cup meeskonna rooli taha. America's Cup on purjetamise kõige-kõigem, nagu korvpallis NBA või jalgpallis Meistrite liiga. See on võistlussari, kus sõidavad suurte jahtidega võidu maailma parimad purjetajad, ning seal läbilöömine tähendab, et oled parimatest parim.

Mida sa õppisid Londoni olümpiast?

Õppisin kuidas nii suurel võistlusel asjad käivad. Olgugi, et purjetamine on ikka purjetamine, siis kaldapealne elu on olümpial hoopis midagi muud. Olen arvamusel, et aladel, kus võistlus kestab rohkem kui üks päev on psühholoogiliselt suurepäraseks valmisolekuks vajalik oma debüütolümpial kõike endasse ammutada, meediaga suhelda ja oludega harjuda, et järgmisel korral juba teada, kuidas sarnastes oludes pinges olles käituda. Usun, et olen nüüd palju kogenum ja tean paremini, kuidas end järgmine kord häälestada.

Ja millal on plaanis siis OM- ilt medal tuua?

Nüüd, kus Londoni OM on möödas ning sealt suur hulk kogemusi tagataskus, siis julgen väita, et 2016 Rio de Janeiro mängud võiksid osutuda minule edukaks. Seda muidugi juhul kui saan järgneva nelja aasta jooksul vastavalt vajadustele võistelda ja treenida, mis omakorda nõuab häid sponsoreid.

Kas on olnud hetki, kus oled mõelnud, et jätaks selle purjetamise kus see ja teine?

Loomulikult on hetki, kus olen kahelnud endas ja selles, kas olen suuteline kusagile jõudma või mitte. Iga pettumus paneb mõtlema ja iga kordaminek annab jõudu juurde. Viimasel ajal selliseid mõtteid mul peast siiski läbi käinud ei ole. Pettumuste hulk järjest väheneb ja kordaminekuid tuleb juurde.

Palju kulutad päevas aega purjetamisega seotud asjadele?

Terve mu elu keerleb purjetamise ümber. Kui sellest jääb aega üle, tegelen kooliasjadega. Suvel olen purjetamismaailmast eraldatud ainult magades. Talvel tegelen vähemalt kaks korda päevas füüsiliste treeningutega, mis võtab umbes viis tundi päevast, loen raamatuid, artikleid, harin end igat moodi kuis võimalik, seega väga palju muuks aega ei jää.

Kas Eestis on raske olla purjetaja? See tähendab, kas on piisavalt võimalusi harjutamiseks, piisavalt teadjaid- oskajaid aitamas ja piisavalt toetajaid?

Purjetaja olemine on tõesti üpris keeruline. Pärast vendasid Tõnisteid tekkinud auk on endast jälje jätnud ja purjespordil nüüd uuesti rahva südames mereriigile kohaselt koht leida nõuab aega. Eks teesillutaja on alati raskem olla kui mööda teed käia. Võimalusi on aga täpselt nii palju kui rahakott lubab. Eestis saab harjutada vaid viis kuud, tänapäeval on purjesport aga aastaringne ning välislaagrid ja võistlused peaksid olema osa talvest. Oskajatega on mul vähemalt vedanud, sest olen lapsest peale treeninud Rein Ottosoni käe all, kes Tõnisted kahe medalini viis. 

Mis trenni purjetajad teevad?

Hea purjetaja treening jaguneb enamasti kolmeks: purjetmine, rattasõit ja jõusaal. Minul mahub ühte nädalasse tavaliselt kuuel päeval purjetamine 3-3,5h, kolmel päeval rattaga üldfüüsilise arendamine 2-3h ja kolmel päeval jõusaalis jõutreeningud u. 2h. St. et treeningtunnid jäävad tavaliselt nädalas kolme- ja neljakümne vahele. Intensiivses laagris võivad treeningtunnid küündida ka kuni kaheksa tunnini päevas.

Kuidas tervis mahvile vastu peab?

Järgides põhimõtet, et keha on tempel, peab õppima end tundma ja teadma millal järgi anda. Purjetajatel on  tüüpilised on selja ja põlve vigastused, millest mõlemad on ka mul tunda andnud. Pühendunult ja suunatult olen neist aga üle saanud ja viimased paar aastat pole probleeme olnud.

Kui suur osa on toitumisel?

Toitumine on edu võti! Võib treenida rohkem kui ükskõik kes, kuid ilma läbimõeldud ja järele proovitud kindlale isikule sobiva toitumissedelita tippu tänapäeval ei jõua. Olen oma toitumist väga tõsiselt jälginud 2008ndast aastast. Just siis sai minust tõsine sportlane ja tulemused hakkasid paranema.

Kas Eestis purjetamist hinnatakse?

Eestis on purjetamine siiski veel suhteliselt tagaplaanil. Loodan seda kindlasti populariseerida.. Vähese populaarsuse tõttu on ka raske toetajaid leida.

Mis sa arvad, kuidas saaks või tuleks purjetamist popimaks teha? Kas on nii, et kui tulevad medalid, siis tuleb ka populaarsus?

Kindlasti teevad medalid spordiala populaarsemaks. Vaata kasvõi Kanterit. Kettaheide pole just see ala, et lähed poodi, ostad ketta ja hakkad loopima. Siiski on see leidnud tee rahva südamesse ning kõik jälgivad, kuidas Gerdil läheb. Samas on kindlasti võimalik ala populariseerida läbimõeldud reklaami- ja promotegevusega, millega üritan siiski treenimise kõrvalt tegeleda.

Missugust abi sa vajad?

Purjetamise muudab kalliks paatide ja treeneri kaatri transport ühest võistluspaigaat teise, mis tihti asetseb teisel mandril. Seetõttu on tegemist majanduslikult väga raske alaga, kus teenimisest ei tule juttugi ja aastast aastasse tuleb kaaluda millistel regattidel osaleda ja millistel mitte, sest eelarve pole kunagi nii suur, et saaks täit maailma karikasarja kaasa sõita. Iga uus toetaja, kes õla alla paneks, on kullahinnaga!

Mida sina elus hindad? Mille eest sa elus n.-ö võitled?

Hindan sõprust, ausust, töökust, sihikindlust, head huumorit ning oskust tunda elust rõõmu. Võitlen oma unistuste täitumise ning endas rahulolu tekitamise eest.

Kuidas kujutad ette oma tulevikku?

Kujutan end ette professionaalse purjetajana ja olümpiavõitjana, mille kõrvalt usun, et jääb täpselt nii palju aega, et tutvustada inimestele merd ja sellega seonduvat. Tulevikus sooviksin end ka äris proovile panna, kuid kahte asja korraga maailma tasemel ei tee, seega viimane jääb esialgu veel mõttetasandile.

Kas sul on mõni salaunistus, kus sooviksid purjetada?

Saladust sellest ei tee ja koht pole ka väga oluline. Võiks olla tuul,kuum õhk, soe helesinine vesi, päike. Tegelikult ei tee treeningpaik ise veel õnnelikuks. Suurepärane oleks, kui saaks purjetada koos oma konkurentide-sõpradega ning areneda käsikäes.

Mõni hea soovitus noortele?

Treeni, treeni ja veelkord treeni! AGA, treeni mõttega! Arenda neid kohti, mis on nõrgad! Kuula alati teiste õpetussõnu, kuid ära võta neid kullana! Analüüsi ja leia enda jaoks õige!